24. märts 2010

käed käivad

Olen hetkel või sees peaaegu omadega, nimelt leidsin, et ei olegi ilmtingimata tarvis seda puust nõela yles leida, et nõeluda suudaks. Avastasin oma nõelapadja pealt suure silmaga täitsa tömbi nõela, mis antud eesmärki ilusti täidab, kuigi nii palju lõnga, kui ma tahaks, sinna korraga taha panna ei anna. Noh, siis tuleb lõng panna lihtsalt pikemalt.

Igasuguse käsitööga seoses tuli kaks asja meelde, mida yks foorum minult ootab. Peaks vist need kohe ja nyyd ära tegema, enne kui ärr unustan. Enne märgin veel ära, et seoses igasuguste ehtelaadsete nikerdistega suudan - plastsavist jublakaid kypsetada, vildi peale lõngaga sirgeldada, seemnehelmestest loomakesi ja muud valmistada ning siidi peale värvidega plökerdada. Niisiis, soovid-suunamised teretulnud. Ah jaa, veidi taimparknahka on mul ka, mille peale annab pigem huvitavalt voolida.

Õhtul saab tantsida. See mulle sobib.

Natuke tibistunud olen ka vahepeal, avastan igasuguseid tibividinaid ja totsikuid enda ymbrusest.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mul on koguaeg tunne, et mida vanemaks ma saan, seda rohkem on mul tibividinaid ja nad on mulle tõesti olulised :D

Võib-olla kujutan ma oma 20- aastases peas liiga pingsalt ette elu 40-sena.

Äkki sina ka?

Liis.

Tho ütles ...

Noh, mina ei kujuta. Ma lihtsalt avastasin, et ma tegelikult ka viitsingi pruukida seda või teist kreemi ja meigivahendit veidi tihemini kui hädapärast vaja, sest need tekitavad hea tunde.

Võrreldes tibikooliaegadega pole seda muidugi samahästi kui yldse, aga võrreldes paari-kolme möödunud aasta ja yldiselt praeguse elu algusaegadega see-eest hirmus palju.