elu ja lugu

Siia võiks kirjutada midagi uut ja huvitavat. Midagi selle kohta, et eelnev situatsioon lahenes siiski positiivselt ja rahumeelselt ja eks ma ise reageerisin ka yle. Seda kipub ikka tihti juhtuma.

Tegelikult ei ole midagi uut ja huvitavat juhtunud. Ostsin hiljuti yhe täitsa viisaka raamatu, neljas osa jumalteabmitmest, ampsasin alla ja ootan järgmist. Tegemist veel inglise keelse uue looga Flameli seiklustest, autoriks M. Scott. Kaane peal oli teda kuidagi poeetiliselt nimetatud ka, aga see ei ole sugugi oluline. Tugev keskmine tase, nii umbes 6/10st. Ei midagi hirmus erilist ja talumatult head, ent sympaatne segapuder eri rahvaste mytoloogiast ja kangelaslugudest, poolmaagiline tänapäevamaailm ja maailmahukk. Kirjutatud lihtsas keeles - väga kerge, väga ladus lugemine. Kellele soovitaksin? Nendele mitte, kes ootavad tõsist ja väärikat ja eepilist. Kyll aga võib selle sarja yle olla õnnelik mingit sorti teismeline, kes saab märuli kõrvale kuidagi poolmärkamatult vähemalt põhilised vanakultuuri meemid. Et millisel jumalal oli pistmist merega ja misasi on Yggdrasil, kes tappis kuningas Arthuri ja kuidas näeb välja Quetzalcoatl (ja ma kirjutasin selle peast õigesti, pange tähele!). Pärismyyte ei saa, saab myyditegelastest yldise ettekujutuse. Vähemalt mingist osast. Kuna tegelaste palett on väga väga lai, tulevad servipidi sise ka kõik erinevad veidi vähem tuntud jumalad, pooljumalad ja isegi inimkangelased yle terve maailma. Morrigan, Chuchulainn, Gilgameš, Jeanne d'Arc ja nii edasi - ja mitte ainult Vana Maailma omad ja tingimata lootusetult vanad, isegi Billy the Kid on täiesti olemas.

Mulle meeldis, aga see on meelelahutus, mitte midagi mõtlemaärgitavat väga.

Joonistan ja käsitöötan ja yritan ööpäevarytmi õigemasse kohta saada. Nagu ikka.