Lugesin dragonifoorumit ettevaatamatult ja tundsin yhest postitusest ära viite endale. Ei olnud vilets ja ei tohiks kellegile seostatav olla peale võibolla paari inimese, kui nemadki seda lugu veel mäletavad. Ehk siis jutustati "kelleltki kuulduna" lugu, mis minuga juhtus ja mida ma olen vaid yksikuile rääkinud. Ei ole isegi kurjade keelte juhtum, sest edasijutustatu on otsesest allikast ja puha... Lihtsalt on natuke naljakas mööda võrku jalutades sattuda endast edasi räägitud loo otsa, mis on saanud justkui omaenese eluõiguse (ja paar detaili ära muutnud). Kummastav. Võõristus! Sest see on minu lugu ja see on nyyd omil jalul. Ei ole halb, et nii on.
Muidu olen täna enamuse ajast olnud tore ja tubli. Mitte niivõrd, kui oleks võinud, aga siiski suhteliselt. Seeliku sain kirjatud ja unistan yha uutest asjadest. Näiteks on mõte rakendada yks yks igapäevaasjade kõlapael neist iirisniitidest, mida mul mõni kera ehk isegi on. Midagi lihtsat ja kaunist, et miski valmis ka saaks vahepeal sedasi.
Otsustasin hakata ilusaks ja hoolitsetuks. See tähendab natukene uusi enese liigutamise kombeid ja natukene uut moodi tähelepanu asjade suhtes - aga ma võin.
Aga nyyd ma istun ikkagi arvuti taga ega õmble mitte. Ja ma isegi ei nõelu ega heegelda. Ja ma isegi ei unista, sest ma olen uni-ne, mitte uni-stav. Aga sellest pole midagi. See läheb yle. Aga millal ja kas ma ometi võtan kunagi kätte ja saan lõpuni valmis tehtud selle kunagise valge, punasekirjalise väga laia vöö, mis nyyd seisab koos kohvilõhnalise ajakyynlaga laua all kastis. Ma nyyd tean vist, mis ma temast teha tahan, et ta ei oleks see, mis ta olema pidi. Et ta kõlbaks.
25. detsember 2010
mis uusaasta?
Kirjutas Tho umbes kell 21:41
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar