mõhh?

Hirmus ja jube. Mu maailm läks just kõva tyki maad polariseeritumaks ja ebakindlamaks. Olin siiani kindlal veendumusel, et mu sõbrad arvavad umbes samamoodi kui mina - vähemalt näiteks demokraatia osas. Kas tõesti on selle kunagise lõhestamatu kamba aeg nyyd nii otsas, et leidus yks kysimus, mis paigutab meie inimesed kahele poole (praegu veel olematut) rindejoont? See kõik jätab vägisi sellise mulje, et pean varsti hakkama valima oma veendumuste ja oma sõprade vahel. Kuidas ja millal on asjad selleni läinud? Miks? Kas nad on koguaeg nii olnud ja ma pole märganud või on nemad muutunud? Või olen mina muutunud? Või miks täpselt maailm täna kuidagi tagurpidi on oma olemuse poolest?

Midagi on nii äraytlemata nukrat ja valusat selles, et miski päääris kaua pysinud rahvas näitab kindlaid lõhenemise märke. See on iseenesest vältimatu, jah, aga sellegipoolest...

Mul endal on kõik hästi, sellepärast ma saan mõelda sellistelegi asjadele.