6. veebruar 2011

Olen kummaliselt peast natuke kypse, syydistan selles aina pikemaks muutuvaid päevi ja veidi järele andnud talvekylma ehk mingit kevadeeelset jaburust. Iga aasta mngil sellisel ajal hakkab ryndama, iga aasta mingil sellisel ajal olen ma kypsevõitu ja see ei ole yldse liiga äge.

Segadus, sigadus.

(On kylm ja uni ja paistes sõrmed, nii et ma rohkem ei ytle midagi. Kui, siis hiljem ja millegi muu kohta.)

Kommentaare ei ole: