progress-raport

Nyyd on keesid valmis 5, asjakohased sõrmed aga nii paistes ja punased, et yhtegi peenemat tööd nädal aega teha ei saa. Või vähemalt nii näeb välja, tegelikult ma tean kyll, hommikuks pole paistetust ollagi, ainult nahakuivus ja teise sõrme vesivill jäävad meenutama. Kell on jälle liiga palju saanud, filmidest on ettearvatult kõrini.

Vahepeal nimelt olen vaadanud kahte iirifilmi. "White Irish Drinkers" õnnestus algusest lõpuni ära vaadata ja sygisese kirjeldusega kokku viia (toonasest mul polnud pealkirja kyll meeles, aga syndmustik oli ysna eripärane, andis kokku viia ja kindel olla.), eile katsetatud "Intermission" jäigi pooleli. Meenutas veidi briti seriaale, mida ETV näitab. Millegi poolest, ma ei oska täpselt öelda, mille.

Aga selle kõrinisaamisega ei saa ju ometi juhtuda nii, et ma käsitöö kõrvale mitte midagi ei vaatagi või kyllastan ennast seriaalidest. Praegu lõpetan ilmselt esmajärjekorras kyll ära poolelioleva "Enterprise", aga peale seda... Ehk peaks endale ise filme otsima asuma, äkki läheks siis paremini. Samas tundub see võtvat nii palju kurssiviimise ressurssi, et ei tea, kas tasub ära.

Mõtlemiseks polegi viimasel ajal aega yle jäänud, vaatan muudkui õue ja imetlen seda lund, mis lõpuks maha tuli. Praegu ta on ilus ja puhas ja valge, värske ka, ei tyyta veel.

A, ja, telefoni sain koralikult muusikat mängima. Lumetihase kõrvalt harjusin nimelt ja kahjuks arvutiski kasutama sellega yhildunud programmi, aga millegi muuga see hästi läbi ei saa. Muusika ka kõik vastavates formaatides ja vastavate tööriistadega organiseeritud, seejuures ma ise rumal dumbjuuser. Igavene syndijalg oli see asi kyll, aga sai lõpuks korda. Kaua ma ikka linnas käies yheainsama plaadiga piirduma pean, nii ei ole lõbus kuulata yldse midagi. Nii harva kui ma seda ka teen.

Voh seiklusi selleks korraks. Iseendal hakkab ka endaga igav juba vaikselt.