Arvuti on oma elu tagumises otsas. Nii kaugel, et "tee testament ära ja maksa oma võlad, iga hetk on minek!". Aga masinatel meil seni veel omandamise õigust ei ole, nii et ma teen lihtsalt varukoopiaid ja kasutan ära kõik mis veel kasutada on.

Lisaks paistab yldse olema migni vanade pooleli asjade lõpetamise ja korrastamise nädal. Lõpetan poolikuid projekte, täna koristasin terve päeva ja avastasin jälle, et mõistlikul määral korras tuba on parem kui sellest segaminim - siin on piisavalt kitsas, et segadus kergesti mõtlemise ruumi ära võtaks.

Kuna ma otsustasin seekord märgatavalt põhjalik olla oma plaaniga, ronisin tolmuimemise protseduuriga ka voodi alla ja täheldasin selle käigus, et voodigi on katkiminemisele lähedal. Ent kui arvutil on jäänud veel aega mõõtkavas kuud, siis voodil ikka pool aastat ja rohkem. Lihtsalt oma aja ära elanud asjad.

Yhtlasi on hämmastav, kui palju vähem võtavad asjad ruumi, kui nad on korralikult pandud, näiteks kõik yhte pidi või muudmoodi yhes vormis. Traat laua all käib ka vähem närvidele, kui ta on parajasti vähemates vormides korraga.

Midagi otse rõõmustavat jällegi tegelikult ei ole. Jälle on kogunenud terve nimekiri asjadest, mida ma iga päev järgmiseks teha mõtlen, aga milleni ma juba mitu päeva tegelikult jõudnud ei ole. Triviaalsed asjad enamaltjaolt, aga kuidagi ei õnnestu. Selles mõttes on võibolla isegi kasu arvuti-raskustest, saavad ehk tehtud mingi osa neist.