Ykskõik, mis muusikapalaga on tegemist, ent kui see käib peas ringi juba vaat et nädal või kauem aega järjest, hakkab see ikka väga närvidele käima. Kõrini on, noh. Kao ära juba!
Nii ma siis võtsin nyyd ette ja panin selle uutuubast terveks igavikuks ketrama. Terve päev on juba käinud, ikka veel ei ole siiber. Ikka veel on yks või teine fraas iseäranis mõnusa kõlaga, ikka veel on mignid sõnad täiesti arusaamatud, ikka veel teeb laulja hääl kohati imelisusi, mis kõrva otse paitavad. Aitab kyll juba!
In other news mäng oli suurepärane, just selline vana hea klassikaline seiklusmäng, mida ma ootasin et ta on. Kahju, et varem lõppes. Ma olingi nii äge kui ma arvasin et ma olen ja olla tahtsin, aga hakkasin seda poole pealt kuidagi imelikult häbenema ja eneses kahtlema. Poleks ilmselt vaja olnud. Nyyd on imeliselt vaba olla, yhtegi kohustust peale selle tekstikese ei paista pilvepiirini.
11. juuni 2012
Kirjutas Tho umbes kell 18:04
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar