Ma ei tea, kas see ytleb midagi minu kohta või maailma kohta või meie maa kohta, et teleseriaal tekitab rindu vägevama tombu ja pilgu kiiremini häguseks, kui kõik selleks loodud laulud ja pidustused. Või kas on mõni riik, kus see oleks teistpidi. Või kas on yldse midagi võimsamat kui emotsioonidega mängiv meelelahutusmeedia oma parimal kujul. 

Igastahes olen ma nyyd pahviks löödud ja tunnistan ausalt, kuigi mõningase häbiga, et mu lemmikute filmide võimsaimad kohad on yle löödud ja neile silmad ette näidatud.