1. juuli 2014

Mulle ikka meeldib mõelda, et ma saan aegajalt hakkama viidetega, millest mõni saab aru, ent suurem osa ei saa. Mitte salalikkuse pärast, vaid just seetõttu, et viited on seotud konkreetsete olukordade, sõnade, naljadega, mis on loomuldasa liiga väiksed, et neid "peo aruandes" edasi jutustada. Kõige parem on muidugi siis, kui nende kaudu on võimalik fb-laadses keskkonnas astuda dialoogi, mis on olemas ainult selle pidajate peas.

Umbes pooltel juhtudel, kui ma ise midagi jagan või seinale riputan (eriti seda!), on tegemist reaktsiooniga, kommentaariga kujuteldavatele vähestele valitutele.

(Samal ajal ma annan endale suurepäraselt aru, et ma võin ju ette kujutada oma peeneid vihjeid-viiteid, ent tegelikult onenamasti ilmselt tegemist kõige läbipaistvama diskursusega yldse ja kõik, kes saavad vähemalt kahte ajurakku kokku hõõruda (mis jäle toortõlkeväljend!), saavad suurepäraselt aru, mida ma ytlen.)

1 kommentaar: