Mul tuli mõte! Mõtlesin rolli välja! MINA mõtlesin midagi välja!

Miks see mulle isiklikult oluline on: Viimane kord, kui ma suutsin midagi õhust välja mõelda, tegelaskuju või põnevsyndmuse või midagi... noh, kirjanduslikku? oli nii ammu, et ma suudan vaevu meenutada, millal. Hm... aastal umbes 2005 mõtlesin välja oma ordurolli ja ajaloo, Paari järgneva aasta jooksul vast veel mõned rollid erinevate larpide puhuks. 2004 sygisel võtsin osa kirjanduslikust rumalusest... Päris lugu, kus oleksid syndmused ja muu selline (nevermind lõpplahendus, võtan kõik arvesse kus midagi toimub), polegi mainitutest hiljem välja mõelda suutnud. See on sigapikk aeg. Ei jah, luuletused ja vast mõni kirjeldus või yleskirjutus, aga need on natuke teine asi.

Mis ma välja mõtlesin: ega see ei olegi suurt midagi. Ei hiilgav ega originaalne ega põhjalik ega miskit, aga see on midagi, võrreldes eelneva täieliku võimetusega, nii et see on kõik. Kahendsysteem, puuduoleku vastand on olemasolek, nii et kontrastina... Kõik! Ilmselt ei loe siit seda keegi, kes mytoka rollimängust osa võtmas oleks, nii et võin jagada.

Kaber on metsa poole. Kahtlane. Imelik. Absurdini naiivne, täiesti lihtsameelne. Nad ei tea keegi, miks. Ta on kogu aeg selline olnud, algusest peale oli selge, et tast head nahka ei saa, jääb kylale vaevaks kaela. Aga mis kyla see on, kes oma vaeseid ära ei kanna, nii et talle vahetevahel siit ja sealt ikka midagi pudenes. Vastutasuks teeb Kaber tööd. Kui sul õnnestub teda tööle saada, see tähendab, aga siis teeb ka nii et tehtud on. Mõnikord teeb niisamagi - astub su hoovi peale ja teeb. Ei kysi midagi, ei ytle selle kohta midagi. Pole mõtet kysida. Ega ta vastab kyll, aga ta ei pruugi sinu kysimusele vastata. Võibolla kysib hoopis sinu käest midagi kummalist vastuseks. Mõni inimene meeldib talle rohkem kui teine, need on ajapikku hakanud kahtlustama, et Kaber teab liiga palju asju ja need ta just peast imelikuks teevadki. Tuleb teinekord su juurde, võtab käest kinni ja loeb sulle ette kõigi nelja omakandi kyla vanemad, kuus põlve järjest. Ytleb kolm päeva enne, kui peretytar palavikku jääb, et pajupõõsas on koplimaa taga suure kivi nurga juures kraavi kaldal. Laob sama kenasti puid edasi nagu ennegi, ja selleks ajaks, kui pajukoori otsima hakatakse, on läinud. "Vaata, kui tumedad tänavu kuuseladvad on!" Mõni arvab, et Kabrast tuleb kord veel paksu pahandust - paotab valel kohal suud või jalutab pahalassega kaasa, silmad pärani ja käest kinni nagu viieaastane. Seni pole tulnud, las ta elab siis - ja tööd teeb ju hästi.