21. november 2007

Niisama

Ma olen väsinud. Täitsa päriselt, ja ometi ei tohi ma just nüüd teps mitte väsimust tunda. Kindlasti kohe mitte sellist, et silmad oleks nagu liiva täis ja tahaks neid lihtsalt kinni hoida... Õuh.

See on see, kui saad kella ühe paiku magama viimasel ajal kombeks saanud kümne-üheteistkümne asemel. Peab ennast ikka uuesti üles vuntsima - nendel hilistel õhtutundidel saabki ju enamik vajalikke asju tehtud, sest siis pole ühtegi segavat faktorit enam.

Aga tegelikult olen ma viimastel päevdel päris palju teinud - aga sellest ma praegu lähemalt ei räägi. Ütlen lihtsalt, et oli tegemist.

Ja vööd tuleks ka edasi teha. Oma meeter-veerandteist peaks valmis olema (mõõtnud pole viimasel ajal).

Ja õmlemist ootavatest asjadest võiks vähemalt ühe välja lõigata ja valmistama asuda. Sellepärast juba, et siis on midagi selga ka panna.

Hee. Õhtul saab Tallinnasse tantsima. (hakkab vaikselt vastavat laulu ümisema, kuigi neil kahel asjal omavahelist seost eriti pole)

Ah teate, mis ma siin ikka passin - lähen parem koju, koristan ära meisterdustegevuse jäljed ja kõlan natuke. Mingi hetk tuleb bussi peale ju jõuda. Äkki saab seal koguni õmmelda.

Kommentaare ei ole: