Vahepeal on yldiselt hästi olnud, aga täna on

SITTsittSITTsittsittSITT

. Mingi imelik päev, kus maailm tudnub olevat selleks tehtud, et mulle närvidele käia, seejuures ilma yhegi objektiivse põhjuseta. Kõik ilusad inimesed on selle jaoks ilusad, et ma koledam oleks, kõik targad inimesed on targad, et mul oleks lollim olla, kõik osavad inimesed on osavad selleks, et osatada, kõik kes on millegiga yldse kunagi hakkama saanud, meenutavad, et mina justkui ei oleks. Mis sellise päevaga ikka head peale hakata... Oleks veel vilets ilm, oleks kergem kannatada, aga kaunis on. Päike paistab ja aias kasvavad (8) juba lillekee-seed... Tegelikult teeb isegi see tuju halvemaks, et ilus ilm on, sest tavaline tehnika sellise päeva edukaks läbielamiseks on päev läbi arvutimasina taga istuda, näiteks, aga seda ei ole yldse nii normaalne ja mõnus teha, kui õues selline kevad ringi röögib. Alternatiivne variant oleks magada, ent sellekski on liiga valge. Õigupoolest peaks yritama ennast kokku võtta, leida maailmast yles mõni inimene, kes vaatamata oma miljonile oskusele ja teadmisele suudab mitte närvidele käia ja sellisega võiks minna kuhugi õue jalutama. Aga yhtegi ei suuda välja mõelda.

SittSittSittSitt...