Kas illusiooni peale saab ehitada? Kas tyhja augu ymber saab konstrueerima hakata midagi, mis ei ole tyhi ning on heal juhul isegi mõttekas ning kasulik? Need kysimused tabasid mind hiljuti koos mingite huvitavate arusaamistega.

Tartus oli seekord palju toredam käia. Tegureid selle juures oli palju, alates inimesekujuliste normaalsusekillukeste õigesti paigutumisest, kogumisest ja juurdesattumistest ning lõpetades erinevate ebamugavate asjaolude mittejuhtumistega.

Ainuke asi, mis lõpuks siiski juhtus, kuid retke sugugi ära ei rikkunud, oli viimaseks ajaks tekkinud kyllastus inimestega lävimisest. Teatavat laadi privaatsuspuudus nii oma pea sees kui otseses mõttes. Seda on ennegi ette tulnud, et ma lähen keset toredatki pidu veerandtunniks yksi istuma. Pea tahab veidi vaikust, mõttepoolikud vajavad lõpetamist, idud omadele kohtadele asetamist. Nii pika aja jooksul seda mitte saada muutub tõesti kurnavaks, linnast arvatavasti sõltumata. Aga see on normaalne, see ei ole kõrvalekalle, see on inimese (vähemalt minu kindlasti, loota võib et ma ole painuke) toimimise mehhanism. Ja see mõõt osutus olema suurem kui ma arvata osanuks - saabusin Tartusse poolest reedesest päevast ja lahkusin pühapäeva hommikul, olles praktiliselt kogu vahepealse mitteuneaja olnud erineval määral sotsiaalne. Uneajal mõistagi sotsiaalne olla ei saa.

Taastumine ei võtnudki meeletult aega. Tund-paar oma toas ja kõik inimesed vähemalt arvutiekraani kaugusel on mu tänaseks jätnud kyll endiselt veidi väsinuks ja interaktsioonist vähemhuvitatuks, kuid tunnen ennast korras olevat. Limiitide testid, äärmiselt vajalik.

Enda jaoks lyhikokkuvõte suhtlemistest ja nägemistest ja juhtumistest ka, äkki ma tahan aasta pärast järgi vaadata, mis järjekorras miski oli. Niisiis, reedel kohale jõudes põgus pilk raamatulaadale, TY raamatukogu eest leitud Sini-Eva ja tema informeerimine 'konverentsist, raamat (S. King, "Misery") pargipingil, lilli myyv Die, hõivatud maja, Oudekki, Kristjan, Strider, "Pirogov", mööduv Maali, Siim ja Robi, pirol istumine, kadunud kaaslased, Kristjan tagasi, Illegaard, Joanna, ryytli-crawl, Zavood, Suudlevad, kell on vahepeal saanud 5 või 6 või midagi, valge on igastahes, uni Joanna pool, ärkamine kell 1 läbi, padavai ettekandele. Suitsupausil leiab yles kogu meeskonna. Pärast läheb mõne ettekande ajal silm pilguks kinni, edasi pitsa, seejärel pidu Joanna juures. Kell öösel liikumine Anna juurde, ekstreemselt vähendatud koosseisus (Anna, Luiks, Märt), järgneb pikk arutelu inimloomusest või millestki sama olulisest. Magama taas 5 paiku, äratus kellele kuidas, yldisele rahvale kell 4 päeval. Erika ja toit, naadisupp täpsemalt.  Korterikaaslane. Liikumine Gabriela juurde, kadunud Lepiku tänav ja tuur Supilinnas. Suur ja kaunis kiigega korter, suurejooneline ja kaunis nõuka-arhitektuuri raamat. Jälle on õues valgeks läinud, mis asi nende lyhikeste öödega toimub? Esmaspäeva hommik, Oudekki, Tallinn.

Saladuseks jääb, kui paljud inimesed nyyd mingite erinevate otsingutega siia satuvad selle märksõnaloendi peale ja kas mõni neist leiab siit otsitava. (Kahtlen.)