Facebookis oli yks vestlus, mis jäi mulle silma oma ootamatu ning iseendaga vastuolus oleva kategoorilisusega. See tuletas mulle omakorda meelde yhe teise vestluse kunagi ammu, (kuratteabkus, kuratteabmillal), millele ma olen tollest ajast saati ikka aegajalt mõelnud. 

Peakysimuseks oli, kas kunst peab tingimata olema originaalne, alati, või on kolmas ja kolmekymnes omasugune lillemaal ikka veel okei, kui see inimestele meeldib ja nad tahavad seda näha oma seina peal. Arvestada tuleb, et inimene, kes teeb 30ndat samalaadset lillemaali, teab ilmselt juba väga täpselt, kuidas seda nii teha, et ise ka rahul oleks, ja otsene fotokoopia ei ole neist ykski, ikka on midagi siit teisiti või sealt. Kunst lähenemas käsitööle ja tarbekunstile - ega see ilus serviis ei ole selle pärast halvem, et teda on tuhat tykki, ikka tahaks endale koju seda. 

Mõttevahetus rakendub samamoodi ka luulele või kirjandusele või muusikale, ja kui ma nyyd mõtlema hakkan, tuleks justkui meelde hunnikute kaupa ajaloolisi žanreid, mis on väga rangelt piiratud nii temaatika kui teema avamise viiside osas. Selle kõrvale poplaulu valemid, filmi jupiline ylesehitus ja kõik muu. Pehmekaaneline naistekas on mulle kyll isiklikult vastumeelne, aga selle olemasolu maailmas ei ole halb. See on Tarbe. Popmuusika on Tarbe, õunte ja viinamarjadega natyyrmort on Tarbe ja paljud muud asjad oleksid veel, kui nad julgeksid olla. 

Meelde tuleb ka artikleid veinidest. Toimumas olevat miskine renessanss tarbeveinikultuuri osas justkui. Idee on selline: kui sa ei ole just ekstreemne gurmaan ja oma ala tipp, siis ei ole tänapäeva tingimustes enam mõtet osta neid kõige kallimaid veine. Oma koduse õhtusöögi kõrvale võid sa rahulikult osta just sellise hinnaklassi toote, nagu sulle sobib (jätame hetkel päris peedid kõrvale ja kujutame ette, et ei pea valima täpselt hinna järgi). Eesti poes olevat see klass umbes 5 euro ringi. (Ja mina muidugi täpselt ei tea, võibolla räägin siin lollust, raha vähe ja maitseeristus halb.) Selline kena keskmine räägitakse, et maitseb inimestele sageli paremini kui tippude tipp, ja kui valik metsa läks, ei ole ka hullu, selle alla ei saanud kuupalka magama pandud. 

Ja ei, see ei ole enam yldse selle algse vestluse teema tegelikult, lihtsalt mu enda mõtteuit, mis kusagilt algas.